Uued P.A.I.d

Hea meel on teada anda, et märtsis saime trükist kätte uued P.A.I. rahatähed. Endiste suures formaadis, ilma turvaelementideta ja osaliselt käsitsi täidetavate P.A.I.de asemel on nüüd olemas nö tavaraha formaadis, turvaelementidega ning nelja erineva kujundusega uued rahatähed.

Uued P.A.I.d on neljas nominaalis – 1, 3, 5 ja 10. Kõik nominaalid on erineva kujundusega, neil on kujutatud nelja Järvamaaga seotud inimest ja ehitist. P.A.I.dele on pildid joonistanud kunstnik Leho Rubis ning P.A.I.de kujunduse on valmistanud Heli Aade. Uued rahatähed trükiti Vaba Maa trükikojas ning trükkimist rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK).
P.A.I. kurss on selle kasutusmugavuse huvides nüüdsest euroga 1:1.

Endiselt saab P.A.I.sid teenida vabatahtlikul tööl osaledes või kogukonna heaks tööd tehes. Praegu saab P.A.I.sid kasutada Paide kogukonnakeskuses vanamaterjali ostmisel, koolitustasude maksmisel,Welopargi rataste kasutamisel jms. Kehtima jäävad ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga).

Uute P.A.I.dega sai tutvuda 15. märtsil kell 15 algaval Wabalinna visioonipäeval. Kogukonnakeskuse teisel korrusel on väljas plakatid, mis selgitavad P.A.I. olemust ning annavad teavet P.A.I.del kujutatud isikute ja objektide kohta.

 

Rohkem infot: pank@weissenstein.ee

Kirjutatud: 16. märts 2012
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

KÜSKi toetabki P.A.I. reformi!

Hea uudis on selline, et KÜSK toetas Ühendus Weissenstein taotlust Järvamaa Vabatahtlike Keskuse edasiarendamiseks. Muuhulgas oli selleks JVK2 projektis sees ka eelarverida P.A.I. reformi läbiviimiseks, st turvaelementidega uute P.A.I. tähtede kujundamiseks ja trükkimiseks.

1. oktoobril toimub Paide kogukonnakeskuses hooaja avapidu, kus muuhulgas tutvustame ka esialgseid P.A.I. reformi ideid. Paneme välja ka mõned ideed sellest, mida võiks uutel P.A.I. tähtedel kujutada. Vaatame siis kohapeal, milliseid ideid veel tekib ja mida arvatakse näiteks sellistest kandidaatidest:

Vallitorn
Vallimägi
Vargamäe
Kogukonnakeskus
Paide raekoda
Posti 12 vana koolimaja
Põhjaka

Või tahab keegi osta enda või lemmikpoliitiku näo kas 1, 3, 5, või 10 P.A.I. tähele? :)

Kirjutatud: 23. sept 2011
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

P.A.I. reform?

Aasta lõpus võib aset leida P.A.I. reform.

Üks osa sellest puudutab P.A.I. välimust – see muutub nüüd rohkem “pärisraha” sarnaseks. Ka esimesed paberraha tähed (nn banknotes) olid praegusest formaadist oluliselt suuremad ning kirjutatud vähemalt osaliselt käsitsi. P.A.I. algne formaat (tavapärasest suurem) tulenes sellest, et turvamärkidega trükk oli alguses lihtsalt liiga kallis. Traditsioonilisi turvamärke pidi asendama seepärast esiküljel number ja originaalallkiri (mis kirjutati igale P.A.I. tähele peale selle emiteerimisel) ja tagaküljel iga emiteerimise korral kuupäev, alus ning saaja nimi. Kuna kõik P.A.I.d registreeriti väljaandmise ajal, siis oli võimalik sel viisil kahtluse kontrollida P.A.I. ehtsust. Lisaks andis see ülevaate P.A.I. kasutamisest. Samas tähendas see P.A.I. väljaandmise kohmakust, sest selline käsitsi täitmine on päris aeganõudev. Lisaks on taolises suures formaadis välja antud raha ebamugav kasutada.

Teine reformi põhjus oleks P.A.I. kurss, mis oli liiga kõrge (1 P.A.I = 3 eurot), mis tulenes sellest, et üks töötunni keskmine netopalk Järvamaal on umbes 3 eurot ning P.A.I.d antakse välja arvestusega 1 P.A.I. = 1 töötund. Samas tähendab see, et kõige väiksem P.A.I.-täht on eriti väikeses kogukonnas kauplemiseks liiga suur, eriti kui müügi puhul kasutatakse nn P.A.I. soodustust (näiteks 40% müügihinnast).

Seepärast võiksid uued P.A.I.-tähed olla tavaraha suuruses ning tavapäraste turvaelementidega (nt hologramm, turvaniit jms). P.A.I.d võiks ka devalveerida selle kasutamise mugavuse huvides, nii et üks P.A.I võrduks edaspidi 1 euroga.

Uued P.A.I.-tähed võidakse välja anda 2011. a lõpul. Samaaegselt jääksid kehtima ka vanad P.A.I.-tähed (vana kursiga 1:3), ent neid saab tasuta vahetada uute vastu.

Kirjutatud: 28. juuli 2011
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

Kuidas on P.A.I.del läinud?

Homme saab täpselt aasta P.A.I. väljaandmisest. 
Värskes Hea Kodaniku numbris ilmus lugu P.A.I.st. Panen loo ka siia blogisse üles, nii on vist ka mugavam seda lugeda. Peab ära ütlema, et tegu on minu enda isiklike arvamustega. Selle, mismoodi P.A.I.dega asi edasi areneb, otsustab ikkagi P.A.I.de Pank ühiselt.

2010. aasta 1. mail hakati Paides arveldama P.A.I.des.  Nüüd kui kroon on läinud, on see vist pea ainuke “oma raha” siinmail. Tegemist on tõepoolest sellise kohaliku või kogukondliku maksevahendiga, mida võib nimetada rahaks, ehkki sama hästi võiks teda võtta ka näiteks sooduskaardina. Lühidalt öeldes on P.A.I. paberile trükitud nn regioraha (paralleelraha), mis kehtib Järvamaal ning mida on võimalik teenida vabatahtliku tööga ja kulutada teatud kohalikke, säästvat eluviisi toetavaid tooteid või teenuseid ostes. P.A.I. anti käiku eelmise aasta TeemeÄra talgutel seitsme kohaliku poolt, kes asutasid selleks otstarbeks seltsingu P.A.I.de Pank ning on püüdnud sellest ajast alates seda maksevahendit eluvõimelisemaks muuta.

P.A.I. lansseerimisest on kohe möödas aasta. Tegelikult on päris keeruline isegi öelda, et kas kõik on läinud nii nagu planeeritud, sest ega see P.A.I. väljaandmine nüüd nii plaanipõhine polnudki. Uus asi ikkagi ja eestlaste ettevaatlikkus oli ootuspärane, pigem oli põnev näha et mis saab. Ausalt öeldes oli minu enda esimene reaktsioon kohalikest rahadest lugedes palju skeptilisem kui enamiku nende oma, kes esimest korda P.A.I.st kuulevad.

P.A.I. väljaandmine ei ole olnud mingiks probleemiks. Paide kogukonnakeskuses toimuvad regulaarselt talgud aga ka muud tegevused, mille eest on praeguseks vabatahtlikele  P.A.I.sid väljastatud u 2500 euro eest, mis teeb üle 800 vabatahtliku töö tunni. Tegelikult on P.A.I.de nö emiteerimise vorm ka üheks põhjuseks, miks selle käibesse sattumine võtab veidi aega. P.A.I.sid ei ole võimalik võtta välja laenuna või vahetada eurode vastu, vaid need tuleb välja teenida. Ilmselt alles nüüd hakkab ringlusse jõudma piisav hulk P.A.I.sid et võiks mõelda laiema valiku kaupade ja teenuste peale, mida nende eest osta. Kuid oluline on siiski ka laiendada väljaandmise võimalusi. Selleks ei pea sugugi olema ainult Paide kogukonnakeskuses toimuvad ettevõtmised. Tegelikult on juba praegu P.A.I.sid väljastatud ka näiteks Järva-Jaani vabatahtlikele vetelpäästjatele, ent põhimõtteliselt võib P.A.I.de Pank otsustada P.A.I.sid välja anda mistahes ühenduse või isiku poolt korraldatud tööde eest, kui need on tehtud avalikes huvides. Ka näiteks TeemeÄra talgulised kogu Järvamaal võiksid soovi korral talgutundide eest saada P.A.I.sid. Nii et väljaandjate ringi laiendamine on kindlasti üks eesmärkidest.

Teine arengukoht on P.A.I.de realiseerimine. Praegu saab P.A.I.sid realiseerida Paide kogukonnakeskuses. Nende eest saab osta näiteks taaskasutuses vana ehitusmaterjali, rentide vana värvi eemaldamise vahendit Speedheater või tasuda koolituste eest. Käima on läinud ka P.A.I. kasutamine nö eraviisilises käibes – inimesed vahel tasuvad üksteisele kas mingi töö või toote eest sel moel.  Minu arvates on aga oluline ja võibolla isegi otsustav kohaliku omavalitsuse kaasamine P.A.I. projekti. See tunduks õiglane ja samas oleks ka omavalitsusele heaks võimaluseks toetada kodanikuühiskonda ka siis kui majandusolud on kehvemad. P.A.I.sid väljastatakse ju töö eest, millega vabatahtlikud panustavad oma kogukonda. Selles osas hoiab omavalitsus raha kokku. Oleks mõistlik, et vastutasuks võimaldab omavalitsus mõnd oma kaupa või teenust sellistele vabatahtlikele saada soodsamalt, st võimaldab tasuda osaliselt P.A.I.de eest. Näiteks võiks olla võimalik 30-50% ulatuses tasuda P.A.I.des kas kohaliku spordihalli, ujula, kino, mõne kontserdi vms eest. See ei pruugi tähendada rahalist kaotust. Ka kauplusteketid ei kasuta sooduskaarte mitte selleks, et kahjumit teenida. P.A.I. muutub sellega omamoodi „kliendilojaalsusrahaks“, millega võidetakse kliente juurde ja kokkuvõttes võidakse isegi „pärisrahas“ võita. Igatahes oleks avaliku võimu kaasatulek väga oluline tõuge selleks, et ka erasektor P.A.I. omaks võtaks. Huvi on üles näidanud mitu omavalitsust aga konkreetsete otsusteni pole veel jõutud, sügis oleks neiks ilmseks paras aeg.

Erasektori kaasamine ei ole olnud seni lihte. Vaatamata mõnele üksikule algsele entusiastlikule pakkumisele ei ole väljaspool kogukonnakeskust P.A.I.d üheski kaupluses või toitlustuskohas veel kasutusele võetud. Teisest küljest ei olegi see väikeses kohas alati ka seepärast lihtne, et P.A.I. idee kohaselt peaks seda kasutama üksnes kohalike või siis nn mahekaupade/teenustega kauplemisel (kohaliku ja säästva arengu toetamise eesmärk). Ega selliseid kaupu või teenuseid ei olegi väga lihtne leida. Kui neid aga leiduks ja kauplemine P.A.I.des käivituks, aitaks see tegelikult kaardistada kohalikke ja „mahekauplejaid“, mis võiks olla heaks aluseks nö kohaliku toote brändingu loomisele (ja sealt edasi ka kohalikele tootjatele senisest suuremate soodustuste loomisele).

Kolmas eesmärk saab ilmselt olema „rahareform“. Üks probleem, mis on takistanud P.A.I. laiemat kasutamist eraviisiliselt või siis näiteks taaskasutuslaatadel, on selle kõrge kurss. Praegu on P.A.I. kursiks 3 eurot, mis vastab umbes ühe töötunni keskmisele brutopalgale Järvamaal. Tihtipeale on aga pakutavad kaubad või teenused odavamad ühest P.A.I.st, mis tähendab et ilmselt tuleb teha kas „rahareform“, st kas P.A.I.d „devalveerida“ või võtta kasutusele … näiteks paikesed või P.A.I. seibid või kuidas iganes P.A.I. peenraha nimetada.

Tegelikult on taolised „reformid“ kohalike rahade puhul normaalne – kõike ei ole võimalik kohe ette näha või siis polegi muud võimalust, kui asi käivitada etapiviisiliselt. P.A.I. praegune kujundus sarnaneb tegelikult paberraha algusaastaile 18. sajandil, mil see oli osaliselt trükitud, osaliselt käsitsi täidetud. Ka praegu on P.A.I. trükitud, ent iga kord, selle väljaandmise ajal, täidetakse käsitsi väljaandmise aja, saaja ja põhjuse väljad P.A.I. tagaküljel. See koos seerianumbri ja allkirjaga on omamoodi turvaelement ning võimaldab ka aja jooksul saada ülevaate P.A.I. kasutamisest, sest samasuguseid andmeid võib P.A.I.le kanda selle edaspidi igakordsel kasutamisel. See kõik toimib hästi P.A.I.de suhteliselt vähesel hulgas väljaandmise puhul, ent muutub üsna tülikaks P.A.I.de suurema emiteerimise korral, kui huvi P.A.I.de vastu peaks järsku väga palju kasvama. Rahareform tähendakski ilmselt P.A.I. muutumist nii formaadilt kui väljanägemisel rohkem „tavaraha“ sarnaseks, mis tähendab ka „päris“ turvaelementide kasutusele võtmist. Ja see saab olema kindlasti kallim, kui senine P.A.I. väljaandmine, mis toimus puhtalt asutajate annetuste toel.

Nii et aasta möödudes on veel ilmselt vara öelda, kas P.A.I. on kuidagi kohalikku kogukonda majanduslikult toetanud. Sotsiaalselt aga ilmselt küll – ikkagi oma raha, ilus ka pealegi, mõnus näppude vahel hoida (erinevalt e-rahast). See kõik tähendab väikest lisamootorit vabatahtliku tegevuse toetamiseks ja üldise kokkukuuluvustunde tekitamiseks.

Tasuga või tasuta

Kuna P.A.I.sid jagatakse vabatahtliku töö eest, siis vahel võib tekkida tunne, et kas midagi ei ole valesti? Kas vabatahtlikku tööd ei peaks tegema täiesti tasuta? Ühest küljest ei tehta seda nagunii täiesti tasuta, pigem tehakse seda tasu ootamata. Vabatahtlikud võivad ju saada talgurooga, tasuta peo, kingituse, Töötukassa pakub vabatahtlikult tegutsevatale töötutele stipendiumi jne, kuid nad ei saa sellist “tasu” nõuda või eeldada. P.A.I.de Pank ei ole tegelikult kohustatud P.A.I.sid kellelegi välja andma (väljaandja ei ole vabatahtliku töö korraldaja ise), tegemist ei ole kahepoolselt võetud kohustusega (töö ja tasu), vaid Pank teeb seda tänutähena (millele ka sõna “pai” ju viitab). Ja võibolla ei peakski eesmärgiks olema nö veri ninast väljas just tasuta töö tegemine, vaid kogukonna arendamine. Ja siis on minu arvates mõistlik, et toimib ka mingisugune vastastikuste soodustuste süsteem. P.A.I. ongi sisuliselt ju võimalus kasutada kogukonda panustamise eest selleltsamalt kogukonnalt kaupade teenuste saamisel mingit vastuteenet, soodustust.  Samas, võimatu pole see, et kui P.A.I. saab jalad alla ehtsa kogukondliku rahana, siis võibolla tulevikus tõesti ei ole tema peamiseks ülesandeks mitte vabatahtliku, vaid kogukondliku töö arendamine.

 

Kirjutatud: 30. apr 2011
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

Talgutasu P.A.I. pürib rohkem rahaks

TeemeÄra talgupäev muudkui läheneb, seega sobib ka siia eilne artikkel Maalehest:

Talgutasu P.A.I. pürib rohkem rahaks

Vabatahtliku töö tasuks oleva P.A.I. väljamõtleja Rainer Eidemiller soovib, et juba sügisest saaks selle eest ka väljaspool Paide kogukonnakeskust teenuseid osta.

Mullused “Teeme ära!” talgud läksid ajalukku ka selle poolest, et Paide linnas võeti sel puhul kasutusele oma raha, vabatahtliku töö tasu P.A.I.

P.A.I. aga ei sündinud vaid selleks päevaks ega olnud ühekordne ettevõtmine.

Pärast eelmise aasta 1. maid on seda omalaadset raha antud 815 vabatahtliku töötunni eest, olgu selleks talgutel osalemine (viimased neist toimusid Paides 19. ja 26. märtsil) või muu vabatahtlik töö.

Vabatahtliku töö näidetena nimetab Rainer Eidemiller Paide kogukonnakeskuse maja renoveerimist, kogukondliku ajalehe väljaandmist, abistamist transpordiga, aga ka Järva-Jaani vabatahtlikku vetelpäästet.

Tasu kiirkuumuti eest

Loomulikult antakse nimelise rahana vormistatavaid P.A.I.-sid välja ka 7. mail toimuval “Teeme ära!” talgupäeval.

Samas on P.A.I.-de kasutamine piiratud: ta on maksevahend vaid Paide kogukonnakeskuses, lisaks inimeste omavahelises käibes.

Põhimõtteliselt tähendab see, et vabatahtliku töö tundide eest saab Säästva Renoveerimise Infokeskuselt rendile võtta näiteks kiirkuumuti (ehk infrapunaseade puitpindadelt vana värvi mahavõtmiseks) või tasuda taaskasutamiseks minevate vanade palkide eest.

Põhjus, miks raha just sellel suunal käibib, on tõsiasi, et Paide kogukonnakeskus kasvas välja kohalikust Säästva Renoveerimise Infokeskusest, mille põhieesmärk on just vana ja väärtusliku väärikal moel korda tegemine.

Nüüd tahab Tallinnas Rainer Eidemiller viia P.A.I. laiemasse kasutusse.

See tähendab, et sügiseks püütakse vähemalt ühe Järvamaa omavalitsusega saavutada kokkulepe, mille põhjal vähemalt üht teenust oleks võimalik osta osaliselt P.A.I.-des. “Tõenäoliselt saab esimeseks partneriks Paide linn, kus ka kõige rohkem P.A.I.-sid välja antud,” lausub Eidemiller.

P.A.I. juba ka Järva-Jaanis

Võimalike teenustena, mida vabatahtliku töö eest osta saaks, võiksid kõne alla tulla spordihalli või ujula kasutamine.

“Tõenäoliselt saaks tegu olla kuupiletiga, sest P.A.I. kursiks on meie hinnangul 3 eurot,” nendib Eidemiller.

Tema teine idee on aga see, et ka teistes Järvamaa paikades võiks P.A.I.-sid välja jagada. Partnereid selleks veel leitud pole, küll on kogukonnakeskuse rajamise plaani peetud Järva-Jaanis, kus lisaks Paidele ainsana ka P.A.I.-sid jagatud.

Vabatahtliku töö raha on Rainer Eidemiller viinud üheks tänavusele talgukampaaniale kutsujaks. “Tule talgutele, leiad raha!” kõlab lause tema näoga reklaamplakatil.

Omade vahel võiks see kõlada aga hoopis “Tule talgutele, leiad P.A.I.!”.

Eidemilleri enda tänavune talgupaik pole aga tema varasemaid eelistusi arvestades üllatav – taas käärib ta käised üles Paide kogukonnakeskuses.

Kirjutatud: 1. apr 2011
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

Raha, paralleelraha ja P.A.I.

Tänasel “europäeval” võiks üles riputada 16. juunil tehtud esitluse Paide kohalikust “rahast” P.A.I.
Allpool on mõned slaidid sellest PP esitlusest, põhiliselt animatsioone sisaldavad slaidid on välja jäetud.
Kui esitlus kuidagimoodi kokku võtta, siis ehk selliste punktidena:
1. Tänaseks ei ole “ametlik” raha tagatud muuga kui usaldusega (seadustega, kokkulepetega).
2. Praeguse finanstsüsteemi peamisi nõrkusi on sellesse sissekavandatud buumide ja languste tsükkel, mis tuleneb sellest, et raha ringleb u 95%-na intressipõhise krediidina.
3. Krediidi- ehk laenuraha tähendab kumuleerivat intressi, mis sunnib kunstlikule kasvule, on üks inflatsiooni põhjustajatest ning ei taga jätkusuutlikku (säästvat) arengut.
4. Maailmas on viimastel kümnenditel kasutusse tulnud eri hinnangutel 2500-5000 “kohalikku raha”, millest enamik on nn paralleelrahad – st mõeldud mitte konkureerima “ametliku” rahaga, vaid toimima sellega samaaaegselt, toetades majandust siis, kui ametlik finantssüsteem kõigub või pole piisavalt suutlik.
5. Kohaliku raha eesmärk on toetada kohalikku arengut, tal on nii marketingi- kui finantsfunktsioonid, kuid samuti tugevad sotsiaalsed ja emotsionaalsed mõjud, mis liidavad kohalikku kogukonda.
6. P.A.I. on 1. mail 2010 välja antud kohalik maksevahend, mis ei ole tegelikult seotud ainult Paide linnaga – ta on rohkem seotud mõtteviisiga.
7. P.A.I. toimib peamiselt sooduskaardina, ent tal on ka tugevad raha tunnused.
8. P.A.I.tagatiseks on kogukond – selle toimimine ja usaldusväärsus.
9. Kuna P.A.I. saamiseks tuleb panustada vabatahtliku tööga kogukonda, siis võiks selle maksevahendiga olla võimalik lisaks kohalikele ja säästvatele toodetele/teenustele osta ka mõningaid avalikke teenuseid (ujula, spordisaal, transport jne).
10. PaberP.A.I.-l on mitmeid arenemissuundi – e-P.A.I., vastastikune krediit jne.
Allpool siis slaidid, suurema pildi nägemiseks tuleb slaidil klikkida, siis avaneb picasawebi suurem slaidiesitlus.

Kirjutatud: 13. juuli 2010
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

Paide linnas ringleb oma raha

17. juuni 2010 Järva Teataja

Eile Paide kogukonnakeskuses olnud teabepäeval «Raha, paralleelraha ja P.A.I» tutvustas ühenduse Weissenstein juhatuse esimees ja ühisuse P.A.I-de Pank liige Rainer Eidemiller Paide kogukondliku maksevahendi P.A.I käekäiku..

foto: Paide kogukondlikku maksevahendit tutvustaval teabepäeval oli kohal 14 inimest. Huvilised arutlesid P.A.I laiendamise üle ka mujale Järvamaale ning tundsid huvi elektroonilise P.A.I väljaarendamise vastu. foto: Andrus Eesmaa

Eidemiller ütles, et 1. mai talgutest alates on vabatahtliku töö tegijatele välja jagatud 66 P.A.I-d, kokku on neid trükitud 800. «P.A.I-d on toimima hakanud, sest need on ringlusesse läinud,» sõnas ta.

Eidemilleri meelest on Paide liiga väike kogukond, seepärast on kavas laiendada P.A.I-d üle Järvamaa. «Kasutajaid peaks siduma mõtteviis, mitte piirkond,» põhjendas ta.

P.A.I on kinke- või sooduskaart, mida jagatakse ühiskondliku töö eest. Üks P.A.I võrdub ühe vabatahtliku töötunniga, rahas on see umbes 50 krooni. Praegu P.A.I-sid kroonideks vahetada ei saa.

P.A.I-sid võib kasutada nii üksteisele osutatud teenuste või toodete eest tänamiseks kui ka mõne kaupleja juures soodustuse saamiseks.

Järva Teataja

Kirjutatud: 17. juuni 2010
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

Üks raha tuleb, mitu raha läheb

Villu Zirnask, EPL

Sellal, kui Eesti eurotaotlus edukalt Euroopa Liidu institutsioone läbis, on Eestis vaikselt sündinud ka kaks täiesti uut raha – Paides P.A.I ehk lihtsalt pai ja Urvastes urban.

Kasutusalalt on need muidugi võrreldamatult kitsamad kui kroon, eurost rääkimata, ja juriidiliselt määratlevad nad ennast praegu pigem kinkekaardina. Aga see ei tähenda, et pai ja urbaniga alguse saanud arengud poleks tähtsad.

Paisid on Paide kogukonnakeskus esialgu trükkinud 800, neid jagatakse kogukonna heaks tehtud töö eest (nagu 1. mai talgud), kulutada saab neid praegu mõnede koolituste või taaskasutuses ehitusmaterjalide eest tasumiseks. Sama lugu on Urvaste raha ehk juriidilise määratluse järgi kinkekaartidega: esimesed urbanid lasti välja 1. mai talgutel ja neid on olnud võimalik kasutada mõnede kohalike ürituste külastamiseks.

Tõenäoliselt ei jää pai ja urban Eestis esimesteks ja viimasteks kogukonnarahadeks, sest vabatahtlike kodanikuühenduste ja ökomeelsete jututeemad ja tegemised viitavad, et huvi nende loomiseks on mitmel pool mujalgi Eestis (alternatiivrahauudistega kursis hoida aitavad www.rahalugu.info või www.facebook.com/uusraha).

Kasulikud on need arengud sellepärast, et edukad kogukonnarahad elavdavad läbikäimist kohalike kogukondade sees – edendavad nii kohalikku majandust kui ka inimestevahelisi suhteid. Tihedama läbikäimise tulemusel võib selguda, et lahenduse nii mõnelegi isiklikule või kohalikule probleemile leiab kohapealt ja seda ei olegi vaja näiteks Toompealt nõudmas või nurumas käima.

Kogukonnarahade arendamise poolt räägib ka paljude Euroopa Liidu riikide ja Ameerika Ühendriikide riigirahanduse seisukord – eelarvedefitsiidid ja riigivõla kasv on ehmatavalt suured. Läbi ajaloo üsna tavaline suurest riigivõlast vabanemise viis on olnud riiklik inflatsiooni õhutamine.

Riskide hajutamine

Euroopa Keskpangal on küll keelatud rahastada rahaliidu liikmete eelarvedefitsiiti ja otseselt pole ta seda seni ka teinud, aga mõnede analüütikute hinnangul tähendas ka järelturult Kreeka jt patuste võlakirjade ostmine libedale teele minekut. Läheb sellega, kuidas läheb, riskide hajutamise seisukohast on igal juhul kasulik, kui ülemaailmselt tunnustatud rahade kõrval eksisteerib ka teisi, kohaliku tähtsusega maksevahendeid, mis globaalse süsteemi krahhi korral on võimelised endale majanduselus suurema rolli võtma.

Euroopa rahaliit, mille osaks Eesti varsti saab, on kogukonnarahade tekkimiseks väga hea keskkond. Esiteks ei ole inimestel euro suhtes samu sooje tundeid, kui oli rahvuslike valuutade suhtes, ja see paneb nad automaatselt alternatiivide peale soosivama või leplikuma pilguga vaatama, võrreldes olukorraga kui käibele jääks kroon.

Teiseks, Euroopa Liidu regulatsioonid käsitlevad alternatiivseid maksevahendeid üsna vabameelselt, üldjuhul on üle kõige lepinguvabaduse põhimõte. Eurodes arveldamine ei ole kohustuslik, kui võrdsed osapooled lepivad omavahel vabatahtlikult kokku mingis muus maksevahendis, olgu selleks kas või lepalehed.

EPL

Kirjutatud: 11. juuni 2010
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

P.A.I. esitlus

16. juunil 2010 kell 11-13 toimub Paide kogukonnakeskuses (Tallinna 11) ettekanne „Raha, paralleelraha ja P.A.I.“
Milline on raha ajalugu? Kuidas kujunes välja praegune rahasüsteem ning kuidas see toimib? Kes tegelikult „teeb raha“? Miks on finantsmaailm raskustes? Millistele alternatiividele on viidatud, mis taolisi kriise kergemini üle elaksid?
Kas „kohalik raha“ on võimalik? Kuidas seda on kasutatud? Millised on selle eelised?
Mis on P.A.I. – kas Paide „oma raha“? Milleks seda vaja on? Kuidas see on seotud kohaliku kogukonna arenguga? Millal ja kuidas saab P.A.I.sid teenida ja kulutada? Kas ja kuidas see mõjutab maksude arvestust?

Sissepääs on kõigile vaba, oodatud on kõik.

Kirjutatud: 7. juuni 2010
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.

P.A.I. väljaandmine

Paide Kogukonnakeskuses 1. mail 2010 toimunud TeemeÄra talgud lõppesid talguliste tänamisega neile vabatahtliku töö eest Paide kogukondliku “raha” väljaandmisega.

Kogukondlik maksevahend on oma sisult kinke- või sooduskaart või voucher, mille väljaandmise ettevalmistamisega on tegeletud umbes kaks kuud. Päev enne talguid allkirjastasid seitse järvamaalast seltsingulepingu, millega moodustati kogukondliku maksevahendi arendamise ühisus P.A.I.de Pank. Maksevahendi nimeks on P.A.I., mis viitab mitmele asjale: seosele Paide linnaga, tänule aga ka sellistele tähendustele nagu Paide Arengu Instrument või Paide Arengu Investeering.

Üks P.A.I. võrdub ühe vabatahtliku töötunniga. P.A.I. tähed on 1, 5 ja 10-ses vääringus ning on trükitud Kuma trükikojas taaskasutuses paberile. P.A.I. kujundas Heli Aade.

P.A.I. sid saab kasutada neid nii üksteisele osutatud teenuste (nagu transpordiabi või heakorratööd) või kaupade (nagu õunad oma aiast) eest tänu avaldamiseks aga ka teatud kauplejate juures nö hinnaalanduse saamiseks. Esimesteks sellisteks kauplejaks on Ühendus Weissenstein ja Paide SRIK, kellelt saab P.A.I.de eest osta nii vanalinna meeneid ja tooteid, koolitustel osalemist kui ka näiteks taaskasutuses ehitusmaterjali.

P.A.I.des kauplejate nimekirjaga ja kaupadega saab tutvuda nii sellel veebilehel, kui kogukonnakeskuses (Tallinna 11, Paide).

Alates 1. maist väljastab P.A.I.de Pank P.A.I.sid kogukonna heaks tehtud tööde eest.

P.A.I. väljaandamise ja kasutamisega seonduv on täpsemalt kirjas P.A.I.de Prospektis, mida saab .pdf failina lugeda klikates siin:

vt ka Järva Teataja: “Paides võeti kasutusele oma raha”

 

Kirjutatud: 1. mai 2010
Teemas: Üldine
Tagid:
Kommentaarid: Pole kommentaare.